Piriac Sur Mer

Ajalooliselt üks esimesi suvituskohti siinkandis mitme rannaga. Väike 17 sajandi majadega linn ja korralik suur sadam.

Sadam kuivab tühjaks, õigemini sadama esine. Sadam ise on kaitstud 1.1m lävega ja langevate väravatega. Nii et sisse saab meie kiilu puhul kui tõus on kuskil 3.5m, ehk siis eile oli meil kindel aeg et Morbihanilt välja saada ja terve päev 20nm purjetmiaseks. Tuult õieti polnud aga kohale saime ikka tund varem ja jäime ankrusse ootama. Paarkümmend laeva hiilis veel.

Kõrval parkivad hollandlased ütlevad oma laevaga Haapsalus olnud olevat. Muidu eesti lipp on nii haruldane et jäädakse kohe mitmeks ajaks jõllitama. Mõned belglased ja sakslased on siin ka. Eile Vannes’s oli üks iiri laev.

A la Carte laevas hommikul crepes ja õhtule patates frites au boeuf conserve a’ loignon (Raidil ka lisaks avec du vin rouge sest tal läks klaas ümber).

Prantsuse menüü ei ole enam väga arusaamatu ja bonsour ja merci bukuu tuleb ette ja taha vabalt suust välja.

Üldse oleme nüüd Loire jõe oru veinipirkonnas ja seda hakkab nägema juba ka laeva veinikeldri järgi.

Ainumalt Ago tundis muret kas ainsa dzinniga nädala merel olla saab. Raidi eile just muretses vastupidi – et kas üks järelejäänud dzinn pole äkki juba ülearu.

Jäime päevaks siia, linn ilus tuul vastakine ja puhanguti tugev. Homme keerab soodasmaks. Pand ja siesta ja söök ja ongi päev läbi. Mõõn aajal jäi meil kiilu alla 2m aga ujub veel.

Söögimajas peakokk tegi paar totupillilugu. Tantsu kah väheka. Rahvas laulis kaasa ja oli paksult rahul. Kõrvalkõrtsis polnud pea kedagi.