Eile kui Tiit ja Tõnu laekusid – oli ekstra kole ja tatine ilm. Vihma tuli mitte juipiti ja kogu aeg vaid vahetpidamata rippus vesi õhus. Öösel oli paras mäsu ka kuni hommikuni.

Aga päeval merel tuli päike välja ja tuul oli okei. Läksime nahinal. Kui välja arvata et see swell hakkab sisemuse kallale kellel vähem kellel rohkem.

Islas Cies on meile personaalselt reserveeritud. Ei hingelistki rohkem. Nii kui kohale saime tuli miski küljetriibuga luurelaev ja hiilis kaugelt kes me olema. Tüütama ja pabereid määrima ei tuldud.

Oleme ankrus, kummipaat sai vette ja nalja kui palju. Rannas on laine, kusjuures, lööb üle kummika või kui selja keerad siis suurem laine viib merele kaasa. Kuivalt peale raske saada. Pigem nabani vees. Vesi soe, 15-16 kraadi. Tõnu tegi otsa lahti, käis ujumas ära.

Esimene tiir saarel tehtud, sama nagu meil. Männid ja muu sihuke.

Meil on siin oma kodustatud kajakas. Andsime krevette ja enam ära ei lähe. Kalevi praetud delikatess ikkagi. Kaks sõpra kutsus ka aga need ujuvad tagapool. Tema on boss. Sihuke soliidne lind, puhas, mitte nagu linna prügilinnud. Tähtsust täis. Kummika mootori käivitamise peale protesteeris kohe pikalt. Muideks siin on muusika kuulamine ka keelatud. Aga hakkas pirtsutama ja toitu valima. Apelsinikoored näe ei sobi.

Raidl läks tuju täitsa metsa sest need koledad linnud laekusid kokpitti ja hakkasid laua peal kooki manustama.

Täna öine ilm oli õkva tobe – vesi ja 10-12ms tuul ja hommiksuks udu. Ankrualarm tegi öösel äratust, kottpime saa siin ilma aparaatideta aru kus kallas ja kus vesi. Aga ainult tuul oli pööranud, ankur pidas. Pöörderaadius täis välja lastud ketiga 8m sügavuses on kuni 30m. Jälle targem.

Läheme täna edasi 5nm Baionasse ja homme vara stardime Porto suunas.