nüüd on kaks ööd magada saanud, kohe teine tunne kui paari tunni kaupa saab suigatada. käisime ujumas, vedelesime ja võtsime päikest pea terve päeva, laev sõitis, aegajalt vaja kurssi muuta. lihtne.

nagu inglisekeelne cruising in netherland ütleb on see maa god’s water and god’s land. maa poolt ja eriti  kiirteelt vaadatuna on holland igav ja tüütu, risti ees, ei mägesid ega midagi. vee pealt on pilt ikka teine. palju siin paate purjekaid ja laevu on ei oska arvata. kõik kohad on täis, iga nurga taga on mastimets. ja praame uhab ringi nagu laevu inglise kanalis. praegu pani just kolm tükki korraga mööda ja üks tuli vastu.

hollandlaste vee taltsutamisele peab kaasa tundma. ausambad on siin tammiehitajatele, herr Afsluitdijk  peaasjalikult troonib igal pool. tema võttis kätete ja eraldas ijsesselmeer 30 kg pikkuses põhjamerest ja sest saadik on see hullus neil ainulkt süvenenud. näiteks kui 1953 aastal põhjamerel torm 2000 inimest maha võttis siis kulutasid nad veel tühised 12 biljonit kuldnat, so üle 4 biljoni naela ja ehitasi tamme juurde. 1 meetri merelt võitmiseks on siin tuhat aastat kulunud. kui ma õieti aru sain siis selle ühe meetri ja 3% maa hoidmiseks kulub 20% skt’st.

kui nüüd inglismaad hollandiga võrrelda siis on siin jalgu jäänud üks sõjalaev mis nägi välja pigem nagu  kahuriga luksuskaater. seevastu aga kõik kalapaadid ja muu on värvitud, korras ja lakutud viimase peale. inglismaa töölaevad on selle kõrval nagu künad.

ma kujutasin neid kanaleid siin ette rohkem kanalina, tegelikult zeeland on pigem sisemeri. laiad piklikud järved ja paiguti väga suured veekogud. inimesed elavad siin vee ääres ja keegi ei kobise et paadisild on tehtud või mis veel hullem, terve sadam.

lüüsid ja sillad kõik tasuta, sadamad 3x odavamad kui inglismaal, viimati maksmiseks helistasin ja lausa pakkusin. lasin siis 10 euri lihtsalt postkasti. naisterahval teises toru otsas oli ilmselgelt hea hommik, kohe koidikul pakutakse raha.

sinna pisikesse sadamasse saamine oli omaette ooper, jäime öö kätte nagu enamasti ja pimedas lampide valgel otsisime teed läbi toodrite. päris kitsas ja madal, sadam oli veel eriline segapuder, esimese hooga panime peaaegu üle kollase poi kõrkjatesse, sügavus kiskus 1.8 peale, tagurpidi tagasi, siis peaaegu valesse silda kinni ja kollaseid toodreid oli seal üldse hulgi. pimedas on perspektiiv ikka täitsa metsas.

eile sõime täiesti mitteturistipiirkonnas, miski hull suur sadam, sadu ja sadu purjekaid ja suvilad teisel kaldal. täna plaanime zuid hollandit mööda sõita ja rotterdami sööma minna. ehk jõuab sealt veel edasi ka.

söögiga on sedasi et kas meil veab või ongi nii aga seni pole kihva keeratud kokanduse otsa sattunud. lausa vastupidi, hiljem tekib raskusi ringi harjumisega. eile näiteks oli kolm praekala, otse veest loomulikult ja kõik juurdekuuluv ka loomulikult söödav. heineken on siin ka heineken mitte rigas alus.

hooaeg veel pole ja lõbusõidulaevu liigub vähe, lüüsidest saab praegukiiresti läbi. kui ned kõik mis siin seisavad lahti lasta siis pole ruumi ringi keerata. eesti lippu pole seni näinud, mõned sakslased,belglased ja enamasti holland ise.

praamidele on jäänud gaasi ja nafta vedu, mõned veavad liiva, mõned turiste. autod ja rattad peal, lillepotid, suured eluruumid.