tallinnast 62 tundi, 330 miili, kolm öösõitu. pool neli öösel jõudsime sisse, viimased kolm tundi läbi kalmarsundi tulime nagu püssikuul, ainult groot esimeses rehvis ja ikka seitsme sõlmega. tuul vilistas ikka üksjagu, kaheteist kanti juba näitas numbreid, keskmine ehk 9-10 ms vahel. ölandi taha ranniku lähedalt sisse sõita ei julgenud tulime natuke mere poolt ringi. et anda aega lainele rahuneda. kui groodi maha saime hakkas ka tuul vaibuma. nagu ikka.

väinas poid valgustamata. üks erit kõrge roheline tooder osutus purjekaks. üldse esimene mida nägime. tea mis ta otsib sellise külmaga. rühkis vastutuult. ajasime prozektori, radari ja kaartidega täpselt joont ja kõik toodrid jäid terveks. unekat see öö ei tulnud. mõned toodrid on siin rasvasest ja raskest rauast. valgustamata kusjuures. majakate sektoritega juhitakse kohale. ei saagi vahest aru kas tooder või helkurkaelpart. kajakatele igatahes ei meeli kui öösel valguse silmnäkku saavad.

siin on euroopa pikim ühe riigi piires asuv sild. kuus kilomeetrit. 

urmas hakkas hommikul selle peale elama kui jutu ära fikseeris et sõidame edasi enne kui ta ärkab. eile võttis juba kergelt toitu. täna täitsa viks. läks rongile. 

vaatasime linna üle. keskmine rootsi tase. türklasi üks või kaks. nõrk. rootslased teevad tööd. ses mõttes kuidagi mahajäänud kant. muidu kena. raidi pani jahu ostmise ettekäändel linna poole tagasi. pakuks et kaks uhkemat koogipoodi on külastamata.

läheme siit nüüd õhtul uuesti merele. naftat ja vett ning minek. burgstaaken ja ilmselt kaks ööpäeva. tuul vaibub õhtuks ära. gennakeri ilm.

siin linnas on ikka lausa palav, tervelt 12 kraadi.