laeva kevadine sisse sõitmine. või udussse sisse sõitmine. igatahes esimene sõit mais, kevadel mis viibis lollakalt mitu nädalat oli pimelend instrumentidel. haapsalus ei saanud nagu arugi et uduga on hullusti. temperatuuriga oli nagunii hullusti ja toodreid ei olnud vette pistetud.

okei, jää juba läinud ses mõttes seilatav, aga nali hakkas pihta jah, jämedamad postid voosi kurgus olid paigas

aga mida edasi seda vähem näha oli. laeval uus ais ja uus transponder ja arvuti ja pehmelt öeldes kõik see kama kontrollimata.

äh, elamused hakkasid juba väljasõidu faarvaatris kui mootor võttis tuurid maha ja vakka jäi. tuli ankruõppus, ankur loomulikult oli lockeris ja mitte ootel. see molly mootor on käinud ebanormaalselt hästi. kusjuures mootor nägi elus välja ja läks peale juurdlust käima. äh, ja siis suri uuesti mustvalge liitsihi peal. seal ka kitsas. uus ankruõppus.

tegelikult on nii et vee viga ei olnud. seda mootoris ei olnud. normaalne on seda sisse valada mitte paisupaagist vaid korgist. inimene õpib kuni elab, sureb aga ikka lollina.

peateema on ikkagi udu ja instrumendid. no pole aisil laevu näha. on siis neid merel või ei. või kogu see krempel ei tööta. ja siis uus huvitav küsimus et kas meid nähakse, transponder töötab ehk mitte.

sihukest santi udu pole nii pikalt olnudki. terve tee nagu kotis. nähtavus võis olla nii paarsada meetrit. vahest vähe rohkem. kõik tilgub. aga tänu sellele sai radari selgeks. et kui kaugelt võtab, kuidas heading gps ja ais’ga kokku käib, bearingud laevadele, mis distantsilt ja kuidas peegeldab ja valepeegeldused. radar teenis ennast tasa küll.

ühe laevaga cpa (kes teab mis see on on hea, parem kui ei tea) läks vägisi alla 0.2nm ja teisega kah nügimiseks. pasunat sai puhutud ja laevad lasid kah törtsu. põnev oli.

reede õhtul sihtisime turu saarestikku vänö saarele. sinna on hulka sõitmist saare-kivikribu vahel. no aga soomet enne ei näinudki kui sadamakai nagu siil udust vastu tuli. kogu sellee orinteerumise käigus paar käegakatsutavat kivi hägusalt paistis ja see oli kogu reaalsus. radariga sai muidugi ka kivi ja kaardi kokkulangevust üle mõõta. abiks seegi.

see jama hajus alles laup hommikul kl kümneks. hullusti palju neid saari ikka:)

vänol polnud hingelistki. hommikul toodi kaatriga paar last saarele asumisele.

homme kirjutan kasnässist ja nutikatest eesti ehitajatest