Ära tegime. Et lasime a Corunast jalga. Ilmateate järgi oleks võinud seal ka nädala ilma oodata. Seda rannalõiku mida me tulime siin hispaania keeles kutsutakse Costa de Morta. Surmarannik.

Leidsime ilmateatest augu kus öösel madalrõhkonna keskmes oli tuuletu auk. Kuni kuskil 1400’ni kus tuul jälle tugevnes 10-11ms puhanguti 15ms. Otse vastu muidugi. Muu ilmateade polnud ka palju targem – swell keskeltläbi 3m kõrge. Ainult udu oli täiskomplektist puudu.

Kl 0500 üles, pistsime nina ookeanile. Noh, kerge koit on siin alles kuskil 7.30. Pimedas sai purjede üles saamisega vähe rabeletud ka. Ja algul oli täitsa fun kohe.

Siis pimedas kohe tuli kole tige pilv ja tegi 15-17ms vastutuult, kõik ulgus kenasti, kruttis tuulesuunda ja padukat muidugi kah järgi. Laev vedas välja, purjed terved kõik riided märjad muidugist.

See 3m swell iseenest on nagu ameerika mäed. Ei häiri eriti. Aga meil kõigil kolmel võttis päeval sees ikka õõnsaks. Esimene pesumasin see aasta.

40nm oli tulla aga 15 nm ‘ei jõudnud’ leebe ilmaga. Saime vastutuule kaela (mõned tuunid varem) mis naljalt alla 10ms ei kukkunud. Swellile lisaks. Aegajalt vihamapilved ka kuigi sellist öist tigedat enam ei tulnud.

Siis Muxia poole rannikut pidi sõites Kalev arvas suuremad lainemürakad 4-5 meetrit olema. Ja seal peal siis see vastutuulelainetus. Muljetavaldav mäsu igatahes. Lainefilmi sai ka tehtud.

Saime sadamasse sisse ka, valmistasime korralikult üle kaela käimiseks ette, sest see vägisi oli üks variant, Vestid, turvarihmad. Ei olnudki hullu. Purjed said alles sadama ees maha. Esimeses rehvis groot ja pool fokat teenis okei. Kajut ainumalt nagu bardakk, mis sai lendas ringi või oli märg.

Nüüd peale praekartuleid tuleb kahest kajutist stereonorskamist.

Muxia äge koht, viisakas uus sadam. Merel on mäsu ja sadamas ei peksa. Ja praktiliselt meie päralt. Rannapromenaad, kirik ja mis tahavad veel uurimist.

Homme võtame 35nm Muros’sse mineku ette.