50nm põhjaranikule Korsika ja Sardiinia vahele minna. Tiksume mootoriga. Tuult pole.

Selline vaatepilt Galateiast la Pelosa lahest Isola Piana poole. Ja meie läheme sadamast kohta tahtma, täitsa nagu kuu pealt kukkunud eks.

Siin see kuulus maaimaime rand ise. Vähe ülerahvastatud, seisukohtadega. Kolehotelli ei ole piltidel.

Käisime Stintinos söömas. Kui siin pizzeria peaks lahti olema 23.00’ni siis pühap õhtul nad lihtsalt kl 21.30 ütlevad et lõpetavad. Või on kõik bookitud. Kalev, plätadega oli kolme kilomeetri läbimisel täiesti nõrdinud. Leidsime siiski koha kus süüa anti.

Taksoga tagasi, öö oli vaikne ja vähe jahedam kui Baleaaridel. Ka vesi tundub vähe jahedam. Ongi etem.

Tagasihoidlik hommikusöök kui pole mitu päeva poodi saanud, ja öösel just sõime. Pudelis on Raidi ema tuumamoos (mustsõstar) mis aastaga pole soojas halvaks läinud.

Bookimise kino läheb järjes lahedamaks. Santa Teresa online bookingust tuli kiri et helistage homme. Kirjas olev mobla ei vasta muidugi. Helistasin fix numbrile, tahad itaalia keeles litsu üks, eng litsu kaks. Kui siis tulevad uued numbrid kui kuulipildujast. Istusime siis Kaleviga kahekesi ja kirjutasime numbreid kuni leidsime ühisosa. Kõne sinna ja ennäe võeti toru, aga Veronica’t ei olevat, ja miski küsimus. Kalev jagas ära et tahetakse whatsap’ kontakti. Jälle uus number. Äge värk, äpp, online booking, telefonid – kõik on aga miski ei toimi. Ootame nüüd vastust ja meil päev otsa aega neid seal kiusata aga sügavat vahet pole, vett ja süüa jagub ja lahtesid on siin kõik kohad täis.