Tuulega peteti. On kuskil kaugemal merel aga mitte siin. Naftatuul. Päeval lubab sadama hakata. Esialgu keeriseid ja merekoletisi ei paista. Eile olid vähemalt viis delfiini. Õng on väljas aga kalad ka kuskil mujal.

Väinast läbi. Tiit magas õndast und kui kaks kalapaati keerisesse imeti. Ei usu ka kui räägitakse. Kolmas jäi pinnale. 10kn sai korraks sisse, pikemalt 9kn. Korra kala näkkas aga tõmbas konsu sirgeks. Sõime siis kala asemel krõpse. Toitlustamine on tasemel, raivoolid millega-need-olidki, dessert apelsini näol jne. See paljukirjtatud tihe liiklus siin on kökkmökk võrreldes põhjamerega.

Tibab väheke, aafrikas Tripolis on 11 kraadi, meil on soojem. Ei lähe sinna külmetama.

Delfiinid käisid täna ka.

Ei keeranud Taorminasse poi peale maha. Sadam seal lähedal on imelik madal – 2m kividega. Veiko leidis Ripostost kalarestorani ja vihma ka sadas mis me tükime kui ilma pole sobivat ette valmistatud. Kaks kruiisilaeva oli seal külje all küll. Turism toimib iga ilmaga. Sitsiilia turismi süda, tea kuhu seal need neli tuhat inimest topitakse..

Venitame siiski pimedaks Ripostoni välja. Telefoninumbritelt vastas rannavalve. Rannavalve andis numbri automaatvastajaga et tööpäev läbi. Trikk selles et sadam on nime vahetanud. Nüüd on Porto del’Etna. Selle teadmisega läks lihtsamalt, saime koha nagu naks.

Sitsiilias on nüüd teada kaks sadama laadset kohta, üks Capo ‘dOrlando ja tein Porto dell’Etna. Kenasti välja ehitatud ja ei mingit kohalikku koloriiiti enam. Sõime väljas, no mitte päris vihma käes sest TEISED EESTLASED olid ühe laua hõivanud ja neli neid üldse oli. Kujuta pilti, tuled suvalises sitsiilia külas pererestorani ja komplekt eestlasi juba ees, ei saa öelda et põrnitsevad aga nagu ikka kui üks teist eestlast näeb. Kalarestoran Gusto, ei mingit pitsat ega pastat ja söök belissimo.