Maltal. Salakavalal kombel ründasid autod valelt poolt (inglsed olid viimased valitsejad) ja araabia keel on valdav, nimed on täiesti hääldamatud. Teist moodi maailm.

Kuna seal Augusta’s suurt teha polnud siis muudkui hakkasime purjetama. Krüssasime vastutuult täiesti korralikult purjedega Sitsiilia viimase maanukani ja oligi pime. Öösel tõstis tuule lõpuotsas 18-19kn pakpoordist. Laine tuli ka. Küllaltki soe öö oli ja liiklust vähe.

Sitsiiliia nukast välja sõites tuli üllatus – akud tühjad. 62Ah ainumalt päevaga kulutatud, uute akude mahtuvus oli 318Ah. Kaks aastat vanad akud aga pekkis. Victron.

Laadida saab moootoriga aga probleem tahab lahendamist. Victroni akud on kräpp.

Jõudsime pool tunnikest liiga vara, pimedas enne päikesetõusu, kuigi üritasime aeglasemalt purjetada. Laev sunnik lippas ikka 6-6.5kn. Tegime siis merel aega parajaks, esimese ahetusega tulime sisse ja keerasime esimesse kaisse magama. Valesse sadamasse. Hiljem kui kohalikud ärkasid ja laevalaele prõmmima hakkasid kolisime ringi. Tuul hakkab tõusma, koha saime hea vaikse.

Rentisime auto ja võtsime turismimagneteid vaadata. Blue Paradise, Casa Mdina ja katedraal ja kogu see värk. Turiste on nagu kärbseid.

Vanalinn ja laupäeva õhtune ööelu ka üle vaadatud. Vanalinn on muljet avaldav ja üks paraleeltänav lausa pulbitseb.

Pool ööd magamata ja 21300 sammu.