Eile me tulime Muxia’sse sisse peaaegu taganttuules ja ka swell oli tagant. Eks välja pea ka saama – täna väja sõiduks ajasime purjed üles ja mootoriga takka. Ja ronisime vastu lainet kenasti välja. Vahest ikka laeva vöör lainese lüües paugutab et kapid ragisevad aga seekord korra sõna otseses mõttes laev kukkus kuhugi alla litaki – telefonihoidja lõi norgu ja laest üks plaat tuli alla, õllepurk purskab kui lahti teha.

Ja nii kui Costa de Morte lõppes, nii ka sõit sujuvaks läks, tuul keeras soodsaks ja leebemaks ja nii edasi. Lõpuks vajus nii ära et tuli mootor appi võtta.

Muros on kirjade järgi üks Galiitsia ilusamaid linnu. No on ka.

Siin on vähe muud rahvast ka sadamas – paar sakslast, taanlane. Merel on vaikus – oleme kaugelt kolme purjekat näinud.

Ja süüa antakse siin hästi – 47eur ja kolm inimest said söönuks – praed/vein/õlu/kohv ja niisama toodi enne näksida ja kooki kohvi juurde. Praed nii suured et jõua ainult sisse ajada. Hea ka veel lisaks.

Homme oleme siin paigal. Raidi unistab töötegemisest juba mitu päeva. Tiit ja Tõnu tulevad siin pardale.

Edasine pole päris selge – rahvusparki saartele minekuks on vaja navigatsiooniluba ja ankrus olemise ette registreerimist. Tüüpiline Hispaania paberilollus. Sadamas just uuriti muule põnevale lisaks kere värvi ja pealisehituse värvi ja mitu masti on ja mitu mootorit. Käsitsi täidetud paber kirjutati omakorda käsitsi ringi pluss koopiad kõigest. Sic.

Portugalis ka veel lahtine kas tuiskame üldse mööda see 350nm ja kolm päeva merel või läheme Portosse sisse – garantiini enam ei topita aga päris selge ka pole mismoodi käsi väänama täpselt hakatakse.

Saime just tähtsa dokumendi omanikuks mis lubab 2021 lõpuni rahvuspargis purjetada. Ja ankruload ka registreeritud. Homme siis 36nm Islas Cies. Kes kutsub paradiisisaarteks ja kes arvab et maailma ilusaim rand.

Ja kõne Portugali Portossse Douro sadamasse tegi ka edasise selgemaks. Öeldi et mingit jama enam ei ole, tulge aga. Maskid ja sotsiaalne distants on kõik mis praegu nõutakse. Kui ametlikke pabereid lugeda siis keeratakse käed selja taha ja padavai karantiini. Analoogiline eelmine aasta Chrebour’ga mis kaugelt vaadates oli kahtlaselt kinni, helistades ainult irvitati selle küsimuse peale. Niisiis ka Portugali läheme uitama.

Toll käis külas jällegi. Vastaskaist lasid RIB vette ja tulid uhkelt sellega. Kirjutasid oma paberi täis. Mul on nende rõõmuks terve pakk pabereid mida närida saab.

Alpinismivarustus toimib, mastis käidud omal jõul ilma vintsiga üles tõmbamata. Alla sai ka. Aga tipu rullikuid ikka vahetatud ei saanud, tihft on sisse needitud. Uut splintidega tihfti vaja. Rullik ise on terve aga loksuga. Sai määret, ehk kestab veel.

Kalev otsis pikalt linna mööda kalapoodi aga see oli kohe sadama kõrval. Kalad olid nii nunnude silmadega. Kalapraad ja muud manused sai äge.

Raidi tegi selle ajakga matka San Franciscosse. Tegelt ka. See siinsamas kõrval.