Rootsis Stockholmist paarikümne miili kaugusel asuv paadikommuun. Miku laxkutter on seal ja vaja tulek ära turvata.

Hakkasime kenasti minema, ilm purjedele täpselt paras, kuni Hiiumaa tagant välja saime. Tahkuna traaversist alates hakkas pihta.

Madalrõhuala külm front tuli üle, kõigepealt saime vihma ja tuul mängis. No siis aga tuli tuul nagu sageli just pole, 8-10-12-15-17ms. Purjed olid teises rehvis ja mõtlesin et kui nüüd veel lajatab siis miski järgi annab. Pikalt siiski ei surunud. Aga et vihmaga pidi roolis vahtima ja laeva taltsutama siis märjaks tegi küll. Kui selle ilmaga vesi näkku tuleb siis on nagu oleks jäätükkidega loobitud. Tuul jäi 10-12ms juurde pidama ja meri oli tegelikult ikka päris kuri.

Kunagi enne pole valamust miski minema tõmmanud. Hea sügav panipaik. Aga nüüd selle lengerdusega pani termos sealt ajama. Kotid lendasid ringi jne. Paiguti lengerdas suisa pardast pardasse. Ühe meeskonnast võttis täitsa maha.

Hommikul skääridest alates läks lihtsamaks. Ja soemaks ja üldse pilt läks ikka tüki värvilisemaks. 27 miili skääre veel otsa.

Vissvassis oli Miku kamp kai peal, kapuutsid peas ja pilk loid. Kutter praguline ja mis kõik. Puulaeva meeste rõõmud.