Costa del Sol. Vahemeri. Oleme kohal, sadamas anti pudel welcome veini. Esimene öö 34 ja teine 32 euri. Westmeris soomlastele 30 eurose kaimaksu juurde ei käi ka üks õlu mitte.

Aga mahe ilm nagu siinkohal peabki olema. Inimesed kolgerdavad ringi päevitunult. Söök oli suht turistikas nagu oodata ongi. Sadam ise on stiilne sinivalge, ei mingeid pontoone enam, vahemere sttilis kinnitus.

Hakkasime hommikul tulema ja tuult oli nii napilt et kuskil poolteist tundi tuli mootorit tarbida. Edasi 10kn lasi juba gennakeriga kerge swelliga nahinal lohiseda.

Gibraltari kaljude juures tuli vähe ägedam tuulekoridor a’la virtsu ja tegime sama etenduse mis korduvalt virtsus on olnud. Et täpselt laevateel sai gennaker tuult juba ülearu ja groot üles ja halsi vahetus jne. Selle vahega et siin laevateel panevad kiirpõletajad aafrika vahet ja üks koletu konteinerivann oli ka jalus. Laevu üldse nagu putru. Purjekaid küll mite eriti, paar suurt katamaraani kimasid mootoritega mööda.

Ja nii me siis tulime enamasti gennakeriga siit väinast läbi. Peale inglise ahvimäge ei olnud ka kerget lainet enam. Gennaker tegi oma tööd kuigi lõpus jällegi poolteist tundi ei olnud enam õhkagi.

Raidi leotas taga platvormil varbaid ja siis keris magama. Ja magas hai maha. Ehtne hai, ilmselt tahtiski veidi varbaid näksida.

Delfiinidel on siin palju laevu läbi ujuda, tööd palju, niisis ei peatunud meie juures kaua. Aga üks oskas lausa lupsu lüüa.

Nüüd meil on suvitusreziim, pikki otsi ja öösõite enam ei tee.

Laeval kõik ok. Lagunemise kokkuvõte on selline:

Selle polundraga – veepump lekkis müstiliselt – mootori vannis olid soolakristallid – aga kust ei saanudki aru. Peale kaane ja klambrite pingutamist on kas vähem või ei ole enam. Kahtlus on et tagumine simmering tahaks vahetamist.

Poomil kruvis ühe mutri lahti, groodivall on suht näru mitmekst kohast. Otsad üldse on valu saanud aga ei midagi mis vahetamist tahaks.

Autopiloodi hoovad – olid nii tsentrianduri kui planetaarmootori peahoob ühes otsast kontramutter lahti. Pea see pahandus oleks juhtunud. Roolitrossid tahtsid pingutamist Korda tegemisega mu arust kukkus ka elektrikulu nii lausa ampri jagu – rooli vändesdusest tekkiv inertsmoment ilmselt koormas mootorit ja sõi akut.

Peldik on pigilind nagu ikka, eelmine aasta vahetasime kogu kupatuse tihendid jm. Krt pumba simmering juba lekkis. Lagosest saime uue. Sanitaarepidemioloogiilise olukorra päästis Ago.

Ja siis Sadamarist sai kaks uut amorti, valgetele kaiotstele. Üks neist on sellist vatti saanud et praod sees. Rootsi Forseca omad kestavad.

__________________________________________________________________

Jäime üheks ööks siia veel sest linnapea on ilmselt fanaatiline aednik ja Raidi läks eile õhtul lillepottide lugemisega miljoni pealt sassi ning tahab täna uuesti lugeda. Vahepeal käisime rannas ja poes jne tavalised turisti uimamised.

Linn on hullult üles vuntsitud, mitte ainult promenaad ja pea- vaid ka põiktänavad. Punase poti tänavad ja rohelise ja sinise ja mummulise. Ja sekka värvimata potte. Potid on maas postide otsas ja eriti seintes. Paar tuhat aednikku on vaja et sellest üle käia. Sagib neid ka ringi üksjagu. Mõni välisturist on ka, enamikus siiski kohalikud naudivad oma randa.

Kui virisema hakata siis 29 kraadi on sooja, päike seniidis ja rannas, kujuta ette on liiva sees ka kive ja vette minnes on ka kivid. Rannaliiv ei kannata palja jalaga peal käimist muidu kui veest tulles.

Et seda üle elada on külmkapp jääd täis ja bimini päiksetõrjeks. After sun mökse tõime poest juurde, varud läbi paari päevaga. Kalev saab päevitada ainult jalgu (tagantpoolt).

Punase poti tänav

Sinise poti tänav

Õhtuse tiiruga ei suutnud ikka lillepotte üle lugeda.Aaga 15 euri eest korralikult süüa sai küll. Sadamatasus on maks T5 (1.2465eur), selle ees nad siin neid potte ilmselt ülal peavad.

Porto Banus Marbella külje all on järgmine. Kalev tahab vaadata kas tsiklisõidul elamuse (mitte talle) pakkunud urgas on alles.