Omaette vürstiriik kariibi dollariga. Kenasti kohal ja ankus. Kolm paati vastas vähkide ja kulinatega. Suht sümpaatsed. Aitasid ka ära parkida, üks ots kaldas ja ankur. Tollimees tuli kell neli ja ainus mis huvitas oli 38usd. Ei teste ei serte ega midagi Isegi ei küsitud. Ainumalt crew list ja eelneva sadama paber. Passinumbrid kontrolliti üle aga ega passid ka ei huvitanud. Kõik, sisse möllitud. Custom office.

St. Lucial küsiti covidi pabereid aga ei kontrollitud midagi. Ehk siis mida edasi seda etem. Üks normaalne riik on veel olemas.

Kohaliku lahedad, soovivad kena puhkust ja hea soovi eest raha ei taha. Ja aega on siin kõigil küllalt. Tegime vastuvõtukomiteele rõõmu, ostsime ühe piraka vähi ja mõned kulinad. Küla peal võis imetleda jalgpalli kitsedega. Kitsed palli siiski ei ajanud aga palju puudu ei olnud.

Sadamas on kõik Carribean Pirates pärand, hooned, poomislava ja kaelarakmed, kirstud ja kahurid. Koeri ka palju, samuti ilmselgelt staarid.

Laht katamaraane täis, pooled on poolakate lendsalk, mõni viis laeva või nii. Poolakeelset juttu kõik kohad täis. Laevadel keerab pidu tuure, õnneks vähe kaugemal.